kolmapäev, 18. november 2015

Küsimused


  1. Mida tähendab maailmavaade?* V: Viis, kuidasmaailmas toimuvad enda jaoks tõlgendada.
  2. Miks me peaksime tundma enda ja esivanemate minevikku?* V: Et natuke huvi tunda oma  perekonna kohta ja mis on nende elus juhtunud.
  3. Kust oleme pärit L. Meri teksti põhjal? Kellega oleme segunenud?
  4. Kes on maarahvas, millal see mõiste kasutusel oli? V: See tuli kasutusele 19. saj keskpaigas, inimesi kes elavad maal ja tegelevad maaharimisega.
  5. Mis seostub mõistega „maa“ L. Merile, mis sulle?* V:See kuidas maasse suhtutakse, iseloomustab ka inimeste eluviisi. Mulle seostub mõistega maa muld, muru, taevas jne.
  6. Kes on mererahvas, kuidas neid veel nimetatakse? V: Merega seotud või mere ääres elavaid eestlasi  on, aga kutsutakse neid ka rannarahvas.
  7. Miks on mets eestlastele oluline, miks sulle?* V: Pühad puud on eestlaste rikkalikust kultuuripärandist. Surnud maeti metsa ja arvati, et nad muutuvad puuks vms. Mets toodab hapniku ja on loomadele varjupaigaks.
  8. Miks metsa tervitati, miks jäeti esimesed korjatud marjad ja seened metsa?*
  9. Kuidas on suhtumine metsa muutunud? V: Nüüd visatakse prügi maha ja puid võetakse maha.
  10. Kui kaua aega tagasi võisid toimuda sündmused, millest L. Meri jutustab?*

teisipäev, 13. oktoober 2015

Raamatu kokkuvõte


  Valisin lugemiseks Oskar Lutsu raamatu "Nukitsamees". Valiku tegin sellepärast, et raamat oli parajalt pikk ja piltidega. Raamatut lugeda oli lihtne. Tekst oli kergesti loetav ja tegevus arenes kiiresti.
  Raamat rääkis, kuidas Iti ja Kusti eksisid metsa ära ja vanamoor võttis nad enda juurde. Nad pidid seal iga päev tööd tegema ja said hästi vähe ja halba toitu. Neil oli kogu aeg mõttes,et koju joosta, kuid vanamoor ärkas ülesse või hundid ajasid lapsed tuppa tagasi. Vanamooril olid veel kolm poega, kelle nimed olid Tölpa, Mõhk ja Nukitsamees. Vanamooril oli ka mees, kes magas terve päeva, kuna ta jalad valutasid.
  Ühel päeval lendas üks lind Kusti juurde ja rääkis, et neil on just nüüd õige aeg plehku panna, kuna metsamoori pere läks rahapaja järele. Nukitsamees keeldus üksi koju jäämast ja lapsed olid ta sunnitud kaasa võtma. Põgenemisteed näitas linnuke ja peitis neid ka tagaajajate käest. Lapsed jõudsidki õnnelikult koju. Kodus tekkisid probleemid Nukitsamehega, kes oli sõnakuulmatu ja vandus palju. Samuti häiris teisi tema must nahavärv ja sarvemüksud peas. Pideva hoole ja kasvatuse tulemusena muutus ka Nukitsamees paremaks. Mida rohkem pererahvas hakkas teda armastama seda rohkem muutus Nukitsamees lahkemaks ja sõnakuulelikumaks. Kui Nukitsamehele kirikus nimi pandi, siis muutus ta nahavärv heledaks ja sarved järjest kulusid. Nukitsamehe nimeks sai Ants ja temast sai koolipoiss.
  Mulle meeldis raamatust eriti see kui Iti ja Kusti olid vanamoori juures lõksus ja kuidas nad sealt ära põgenesid. Põgenemist oli põnev lugeda ja metsamoori maja tundus jube ja elu seal raske. Ise sellist elu ei tahaks elada.
  Tegelikult meeldis mulle raamatus kõik, kuid mulle lihtsalt ei meeldi eriti raamatuid lugeda. Soovitan seda teistele ka, sest seda raamatut oli põnev lugeda ja vahepeal sai ikka naerda ka. 

 Pildiotsingu nukitsamees tulemus

pühapäev, 17. mai 2015

Raamatu kokkuvõte

Minu loetud raamatu pealkiri oli "Agu Sihvka annab aru". Raamatu autor on Jaan Rannap. Raamat räägib koolipoisi Agu ja tema sõprade juhtumitest koolis.
See kool on internaatkool ja iga raamatu peatükk ehk uus juhtum toimub selles koolis. Sihvka alustab lugusid sõnadega "kui ausalt kõik ära rääkida....". Kõik lood on seletuskirjad, kas klassijuhatale, direktorile või kellegile teisele. Agul oli palju fantaasiat. Ta oli poiss, kes tegi koerusi ja lollusi oma sõpradega koolis. Minule isiklikult meeldis kõige rohkem selline koerus, et Agu vedas oma klassikaaslasega ehk sõbraga kihla, et kumb julgeb külmadel päevadel tiiki ujuma minna ja see, kes kihlveo kaotab peab sööma kübara ära. Agu sõber luiskas ja läks ujuma hoopis skafandriga mitte paljalt ning Agu kaotas kihlveo. Agu mõtles sõbra teo üle järele ja avastas, et kui tema luiskas, siis võib tema teha samamoodi. Agu pidi sööma kübara ehk mütsi ära, kuid ta sõi seenekübara, kuna kihlveos oli öeldud, et ta peab sööma kübara, aga ei öeldud milline kübar.
 Mulle meeldis kõige vähem selline lugu nagu "Kuidas me käivitasime kooli autot" sellepärast, et meil oli täpselt samasugune peatükk õpikus ka ja ma teadsin, mis juhtub ja sellepärast ka, et see oli raamatu esimene peatükk ja minu arvates oli see suhteliselt igava sisuga. 
 Mulle meeldis ka lugu, kus Sihvka sai hoopis kiita. Sõpradega pidid nad raamatuvõlglastelt raamatud kooliraamatukokku tagasi tooma. Lihtsalt küsimine ei õnnestunud. Seetõttu maskeerisid nad end röövliteks ja võtsid kaasa ka püssi. Raamatu said nad kätte. See kohustuslik ülesanne tundus neile alguses igav, aga pärast osutus kõige põnevamaks, sest nad tegid end raamatu tegelasteks kui läksid raamatule järele. 
Ma soovitaksin seda raamatut teistele ka, kuna paljudele inimestele nagu mu ema tundub see raamat hästi naljakas ja selles raamatus on alati huvitavaid juhtumeid.

esmaspäev, 20. aprill 2015

Hipiliikumine  

1.Hipid olid enamasti kodanliku tarbimisühiskonna ideaalides pettunud noorsoo stiihilisest protestiliikumisest osavõtjad, pärit peamiselt kodanlikest või väikekodanlikest perekondadest.

2.Tegutsesid 1960 – 1970 aastatel.

3.Nad elavad kogukondades, reisivad koguaeg ja kodu pole.

5.Nende moto oli Make love not war.






Pildiotsingu hipid tulemus

kolmapäev, 14. jaanuar 2015

Cipollino seiklused

1.Kelle hulgas oli kõige rohkem kelme?
2.Miks läks Cipollino isa juurest ära?
3.Miks ei mahtunud isand Kõrvits oma majja?
4.Miks pandi Cipollino isa vangi?
5. Miks hakkas rüütel Tomat nutma?